Sunday, November 13, 2016

Virsiku toortort

Mõni aeg tagasi proovisin esimest korda teha apelsini toortorti. Kahjuks ei olnud see just kõige parem, aga ma ei andnud alla ja proovisin uuesti. Sellega on nüüd teine lugu - kaks korda parem lugu. Seekord koosneb koogike kolmest kihist. Keskel olev kreemikiht on mõnusalt magus ning pealmine virsiku tarretiselaadne kiht jällegi kerge. 

Põhi:
1/2 tassi jahvatatud/purustatud mandleid (kasutasin mandlijahu)
1/2 tassi kuivatatud banaanilõike – purustatult
Soovi korral veidi kuivatatud ja purustatud mooruspuu marju/aloe vera tükke/india pähkleid tamari röstiga (mina neid ei pannud)
1/4 tassi kakaopulbrit /soovitavalt toorkakao/
1 tl kookosõli
Maitse järgi vahtrasiirupit

Purusta koostisained blenderis, lisa õli ja magustaja, näpi ühtlaseks massiks ja jaota ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ja õlitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Aseta seejärel külmkappi tahenema.

Kreemikiht:
1 1/2 tassi tooreid India pähkleid, leotatud külmas vees 4-6 tundi ja lastud veidi kuivada küpsetuspaberil (Mina panin 360 g pähkleid ja leotada ei jõudnud, läksid otse blenderisse. Samuti olen kuulnud, et kui leotada ei jõua, siis on parem kohviveskiga jahvatada.)
Umbes 1/2 tassi vedelat magustajat vastavalt maitsele (vahtrasiirup, agaavisiirup, mesi – ei ole vegan, mina kasutasin mett)
5 tl sidrunimahla (umbes 1 sidruni mahl), sobib asendada laimiga, maitseks võid lisada ka veidi passiooni (mina ei lisanud)
1/2 tassi kookosõli, sulatatud
1 tl naturaalset vaniljeekstrakti
Pisut soola

Püreesta koostisained blenderis või saumikseriga. Blenderi kannu pane esmalt vedelad komponendid, peale vähehaaval pähklid, blenderda kuni segu on muutunud ühtlaseks kreemjaks massiks. Saadud mass vala vormi, mille põhja oled äsja katnud purustatud viljadest saadud massiga, aseta vorm taas külmkappi tahenema.

Puuviljakiht:
1 pakk ehk 500 ml lisanditeta virsiku-, mango- või mustikapüreed (nt Bonne oma, saadaval Selveris)
1 tl (u 2 g) agar-agar pulbrit 1 tassi vee kohta – vedeliku hulka arvesta nii vesi kui ka püree. Kokku on siis vedelikku u 740 ml. (Agarist eelista Lima agarit, mis ei anna maitset ning on väga heade tarretumisomadustega) Mina kasutasin 3 pakikest agar-agarit. Vett võib panna ka vähem, nii jääb virsiku maitset rohkem alles.

Kuumuta tassitäis vett, lisa aeglaselt segades, et ei tekiks mulle, agari pulber. Kuumuta natuke aega. Sega aeglaselt valades vee sisse püree, sega ettevaatlikult kuni segu hakkab kergelt paksenema. Saadud mass vala külmkapis olnud vormi ning pane taas külmikusse.

P.S Kreemikiht tahab külmikus pikemalt taheneda, agariga kiht tahkub suhteliselt kiiresti. parim on hoida seda öö külmkapis. Järgmisel päeval saad tordi meelepäraselt kaunistada ning serveerida. Mina panin peale füüsaleid. Enne vormi avamist tee vormile noaga ring peale, et tort kuskilt vormi külge ei jääks ja siis katki ei läheks.

1 tass ehk 1 cup = 236 ml


Nüüd kui kook on nähtud, tahaks ma endast välja kirjutada ühe asja, mis mind häirib. Ma olen loomult peenike ja terve elu olnud alakaaluline. Minu praegune kehamassiindeks on 15,09. Ma olen teinud jõutrenni, ma olen toitunud vastavalt kavale, ma olen tarbinud piisavas koguses rämpstoitu, aga ei midagi. Võib-olla 2 kg tuleb juurde, aga no see ei ole kuidagi märgatav.  Mind ennast see eriti ei häirigi. Vahel ikka häiris ka, aga no õppisin endaga elama lihtsalt. Küll aga tundub, et minu välimus häirib kõiki teisi. Näiteks kui keegi, kes pole mind ammu näinud või keegi, kes näeb mind esimest korda, ütleb: “Issand, kui peenike sa oled”. Ega jah, tõesti, ma ise polegi näinud, mul ei ole kodus kaalu ega mul pole ka peeglit jne. Tõesti, tänan ütlemast. Küll aga kui keegi on paks või vahepeal paksuks läinud, ei lähe keegi talle nina alla kriiskama: “Issand, kui paks sa oled”. See on kuidagi ebaviisakas ja solvav. Minu jaoks on tähelepanu pööramine asjaolule, et ma olen peenike täpselt sama solvav. Vahel on ka küsitud: “Kas sa sööd ka midagi?” Sellistele küsimustele vastan ma edaspidi nii: “Ei söö, ma elan õhust ja armastusest ning toitu mul vaja ei ole”. Veel üks tavapärane küsimus on: “Kas sind tuul minema ei vii?” No tõesti….Tundub, et siiani pole viinud, aga tahaks tavaliselt vastu nähvata: “Kas su kõht maani pole vajunud?” vms. 

Samuti kui kellelgi on suur arm keset nägu või keegi on ratastoolis, siis ei kraaksatata: “Issand, sa oled ratastoolis”. Vot see kõik on ebaviisakas, aga mulle öelda, et sa oled peenike, see ei ole ebaviisakas. Ma ei teagi, kas ütleja arvab, et ma ise ei tea või? Kas ütleja arvab, et ta teavitab mind sellest? Kuidas ma siis käituma peaksin? Kas te ootate, et ma kaitseksin end, hakkaksid selgitama, miks nii on või mis ma selle peale ütlema peaksin?


Mulle meenub üks olukord, kui käisin kuu aega iga päev ühel koolitusel. Koolitus kestis pool päeva ning vaheajal pakuti saiakesi ja küpsiseid. Kuna ma olin äsja loobunud gluteenisisaldavatest toodetest, siis nende söömine ei tulnud kõne allagi. Vaheajal nosisin siis oma kaasavõetud puuvilju ja pähkleid. Oma peas olin ma küll juba mõelnud, et millal keegi mingi märkuse teeb, küll aga esimeste nädalate jooksul ei teinud seda keegi ja ma olin juba unustasin oma valveloleku, et see võib juhtuda. Ja siis see juhtuski. Üks küsis: "Miks sa tervislikult toitud, sa oled ju nagunii peenike?" Ausalt öeldes lõi see mind tummaks, kuidas üldse keegi midagi sellist saab küsida? Miks peaks keegi üldse mittetervislikult toituma? Kas tervislik toitumine on siis mõeldud vaid ülekaalulistele, kes tahavad kaalu alandada? Muide tervisliku toitumisega saab ka kaalu tõsta. Kaalu suurenemine ei tähenda ainult hamburgerite söömist.

Pöördudes tagasi toortordi juurde, siis retsepti on koostanud Kadri Põlder. Temalt saab toortorte tellida Facebooki lehelt https://www.facebook.com/foodinitordid/. Foodini toidud on tervislikud, gluteeni- ja kaseiinivabad ning peale tortide teeb Kadri ka toitumiskavasid, komme, salateid ja muud huvitavat.

3 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  2. Nüüd ma proovisin ta ära. Alguses nügisin mitu korda nimetissõrmega, et olla kindel, et kook poleks plastiliinist või plastikust. Nii ilus nägi ta välja. Sama moodi näevad välja vuhvelkoogid lasteaia kööginurgas. :)
    Aga see oli täiesti päris kook, mida kinnitas ka esimene tükk, mis suhu jõudis. Toorkookidest ma ei tea midagi, minu koogid kipuvad tavaliselt olema pannkoogid, sest millegi keerulisema jaoks mul lihtsalt pole aega. Nüüd tean, et sellises koogis pole ei piima ega nisu, mis tegelikult ideaalselt minu menüüga sobib.
    Maitse kohta võin kinnitada, et ta on korralik tummine tükk. Põhja- ja kreemikiht on sellised magusad, aga püreekiht võiks isegi veidi hapum olla (magususest piisas). Füüsal sobis seetõttu suurepäraselt oma hapuka maitsega (kuigi ma alul kahtlustasin kollaseid kirsstomateid :)). Iseenesest väga teistmoodi maitseelamus, kuna ma pole ka poe-toorbatoone väga proovinud. Nüüd tean, et võiks proovima hakata. Põhjakiht meenutas tavalist shokolaadi, seega võiks "päris shokolaadi" täiesti edukalt toorkoogi põhjaga asendada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma panin natuke palju seda agarit, et oleks kindel, et vedel ei jääks ja ära ei laguneks. Ilmselt kui seda oleks vähem olnud, siis poleks nii lasteaia vuhvelkoogi moodi :D. Selle kihi maitse osas: kuna ma panin terve tassi vett, siis lahjendas see virsikupüreed, hiljem sain retsepti autorilt teada, et saab teha ka vähema veega ja siis jääb rohkem virsiku maitset. Kuid noh ega see virsik hapu ka pole. Mango- või mustikapüree oleks äkki sügavama maitsega. Eks saab proovida.:)Aga mul hea meel, et sulle see kook elamuse kinkis :) Ja toorbatoonid on väga head, soovitan!

      Delete