Nanaimo ruudud on oma nime saanud samanimelise Kanada linna järgi. Kuuldavasti on algupärase magustoidu autor Kanada koduperenaine, kes esitas selle retsepti ühe kokaraamatu tarvis. Maius kogus kohe populaarsust nii kohalike kui ka Ameerika turistide seas. Nüüdseks on Nanaimo ruutudest saanud tõeline kanadalaste au ja uhkus.
Nii tore on teada saada retsepti sünnilugu. Olgu kanadalased oma koogi üle uhked, kuid mina küll selle üle uhke olla ei saa. Mulle see lihtsalt ei maitsenud. Tundsin, et või maitse ja rasvasus pressis igast kihist läbi. Ilmselt kui mulle oleks see retsept kätte juhtunud, siis koostisosade põhjal ma poleks seda kooki tahtnud proovidagi. Küll aga rääkis Kadri, et tegemist on imehea koogiga ja nii mul oligi suur soov seda järele proovida. Ju selle koogi puhul on suurem maitse eelistuse küsimus - kes ütleb, et on megahea ja siis on need (ehk mina :D), kellele konkreetselt ei meeldi.
Esimene kiht:
100 g Digestive küpsiseid
75 g mandleid (jahvatatud)
120 g võid
0,5 dl suhkrut (panin rafineerimata roosuhkrut)
5 spl toorkakaod
1 muna
2 dl kookoshelbeid
Teine kiht:
100 g toasooja võid
1,5 dl vahukoort
2 spl vanillikastmepulbrit (kasutasin Ekströms´i oma)
2 dl tuhksuhkrut
Kolmas kiht:
100 g tumedat šokolaadi
2 spl võid
Purusta küpsised ja mandlid. Ma purustasin küpsised köögikombainis ja mandlid jahvatasin vana kohviveskiga. Ilmselt saaks mandlid asendada ka mandlijahuga. Sulata pliidil või, suhkur ja kakao. Lisa lahtiklopitud muna ja lase umbes kolm minutit kuumeneda, samal ajal segades. Eemalda tulelt ja sega juurde purustatud küpsised, mandlid ja kookoshelbed. Suru segu koogivormi (20x20 cm)põhja. Mul oli pisut suurem vorm - 23x23 cm.
Ja nüüd teise kihi juurde. Vahusta või, koor, vanillikastmepulber ja tuhksuhkur ühtlaseks kreemjaks massiks. Kata sellega küpsisepõhi.
Kolmas kiht: sulata šokolaad ja või madalal kuumusel. Lase natuke jahtuda. Kata koogi teine kiht šokolaadiglasuuriga ja lase seejärel külmkapis taheneda vähemalt 30 min. Minu meelest poole tunni pärast oli kook veel üpriski löda, eriti keskelt. Seega soovitan heaga paar tundi külmas hoida enne, kui serveerima hakata.
Retsept pärineb mingist raamatust, mille nime kohta pole halli aimugi. Küll aga on seal kirjas nipp: kuna tegemist on väga rammusa koogiga, soovitan võimalikult väikesed ruudud lõigata.
Nii tore on teada saada retsepti sünnilugu. Olgu kanadalased oma koogi üle uhked, kuid mina küll selle üle uhke olla ei saa. Mulle see lihtsalt ei maitsenud. Tundsin, et või maitse ja rasvasus pressis igast kihist läbi. Ilmselt kui mulle oleks see retsept kätte juhtunud, siis koostisosade põhjal ma poleks seda kooki tahtnud proovidagi. Küll aga rääkis Kadri, et tegemist on imehea koogiga ja nii mul oligi suur soov seda järele proovida. Ju selle koogi puhul on suurem maitse eelistuse küsimus - kes ütleb, et on megahea ja siis on need (ehk mina :D), kellele konkreetselt ei meeldi.
100 g Digestive küpsiseid
75 g mandleid (jahvatatud)
120 g võid
0,5 dl suhkrut (panin rafineerimata roosuhkrut)
5 spl toorkakaod
1 muna
2 dl kookoshelbeid
Teine kiht:
100 g toasooja võid
1,5 dl vahukoort
2 spl vanillikastmepulbrit (kasutasin Ekströms´i oma)
2 dl tuhksuhkrut
Kolmas kiht:
100 g tumedat šokolaadi
2 spl võid
Purusta küpsised ja mandlid. Ma purustasin küpsised köögikombainis ja mandlid jahvatasin vana kohviveskiga. Ilmselt saaks mandlid asendada ka mandlijahuga. Sulata pliidil või, suhkur ja kakao. Lisa lahtiklopitud muna ja lase umbes kolm minutit kuumeneda, samal ajal segades. Eemalda tulelt ja sega juurde purustatud küpsised, mandlid ja kookoshelbed. Suru segu koogivormi (20x20 cm)põhja. Mul oli pisut suurem vorm - 23x23 cm.
Ja nüüd teise kihi juurde. Vahusta või, koor, vanillikastmepulber ja tuhksuhkur ühtlaseks kreemjaks massiks. Kata sellega küpsisepõhi.
Kolmas kiht: sulata šokolaad ja või madalal kuumusel. Lase natuke jahtuda. Kata koogi teine kiht šokolaadiglasuuriga ja lase seejärel külmkapis taheneda vähemalt 30 min. Minu meelest poole tunni pärast oli kook veel üpriski löda, eriti keskelt. Seega soovitan heaga paar tundi külmas hoida enne, kui serveerima hakata.
Retsept pärineb mingist raamatust, mille nime kohta pole halli aimugi. Küll aga on seal kirjas nipp: kuna tegemist on väga rammusa koogiga, soovitan võimalikult väikesed ruudud lõigata.
Comments
Post a Comment